Hiiumaa valla arengukava 2040+ koostamine, metoodid ja kaasamine

1. Eesmärk

Arengukava uuendamise eesmärk oli ajakohastada Hiiumaa pikaajalist arenguraami, muuta dokument selgemaks ja paremini kasutatavaks, toetada vallavalitsuse töövooge, parandada avalikku kommunikatsiooni ning alust tegevuskava, eelarvestrateegia ja koostööotsuste tegemiseks.

Arengukava koostamisel lähtuti kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Hiiumaa valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korrast ning kohaliku elu arendamiseks olulistest teemadest. Arengukava käsitleb Hiiumaad tervikliku süsteemina, kus inimeste heaolu, elukeskkond, majanduskeskkond, kogukonnad, taristu ja looduskeskkond mõjutavad üksteist vastastikku. Järgnevad süsteemse mõtteviisi ja kohapõhise lähenemise printsiip on kirjeldatud arengukava koostamise metoodika ja kaasamise dokumendis.

2. Eeltöö ja kasutatud sisendid

Koostamine algas olemasolevate dokumentide, andmete ja arenguvajaduste analüüsist. Eesmärk oli koondada senine teadmine, tuvastada peamised probleemid ja sõnastada Hiiumaa pikaajalised arengueeldused.

Analüüsis kasutati järgmisi sisendeid:

• kehtiv Hiiumaa valla arengukava ja tegevuskava;
• Hiiumaa valdkondlikud arengukavad;
• üleriigiline planeering ja riiklik ruumilise arengu vaade;
• strateegia „Eesti 2035“;
• koalitsioonileping;
• Euroopa Liidu rahastusmeetmete põhimõtted;
• minuomavalitsus.ee mõõdikud ja hindamiskriteeriumid;
• Statistikaameti andmed, sh rahvastikuprognoosid;
• ministeeriumi sisend arengukava koostamisele;
• kohaliku omavalitsuse teenuste ja töökorralduse loetelu.

Analüüsis vaadeldi valdkondi omavahel seotud tervikuna vältimaks valdkondade kaupa teemade „silotornistumist“: rahvastikumuutused seoti teenusevajaduse, tööjõu, hariduse ja eluasemega. Ühenduste seosed igapäevaelu, ettevõtluse, turismi, tervishoiu ja kriisivalmidusega. Elukeskkonna kvaliteeti käsitleti Hiiumaa keskse väärtuse ja arengueeldusena.

3. Sihtrühmad ja väärtuspakkumine

Analüüsi käigus sõnastati arengukava sihtrühmad ja väärtuspakkumine. Fookuses oli küsimus, milliseid tingimusi peab Hiiumaa pakkuma eri inimestele ja rühmadele.

Sihtrühmadena käsitleti:

• püsielanikke;
• noori ja peresid;
• eakaid;
• spetsialiste ja tööealisi inimesi;
• ettevõtjaid;
• kogukondi ja vabaühendusi;
• osaajalisi elanikke ja suvehiidlasi;
• külastajaid ja partnereid.

Selle töö tulemusel kujunesid hilisemalt arengukava kolm läbivat põhiteemat: elutee terviklikkus, toimepidevus ja elukeskkonna kvaliteet. 

4. Lähteülesanne ja arengukava muutmise algatamine

Eeltöö põhjal koostati arengukava muutmise lähteülesanne. Lähteülesanne määratles uuendamise eesmärgi, töökorralduse, põhimõtted ja ajakava.

Arengukava muutmine algatati volikogus 19. märtsil. Sellega loodi ametlik alus arengukava uuendamisele, tööversioonide koostamisele, avalikustamisele, ettepanekute analüüsile ja eelnõu ettevalmistamisele.

5. Töötoad ja probleemide kaardistus

Pärast muutmise algatamist toimusid Hiiumaa Vallavalitsuse ja Hiiumaa Arenduskeskuse eri valdkondade spetsialistide töötoad. Töötubade eesmärk oli kaardistada peamised arenguprobleemid, leida valdkondadevahelised seosed ning luua alus uuele arengukava struktuurile.

Töötubades käsitleti muu hulgas haridust, sotsiaalvaldkonda, kultuuri, sporti, noorsootööd, elamumajandust, liikuvust, ühendusi, avalikku ruumi, keskkonda, kliimat, ettevõtlust, turismi, tööjõudu, taristut ja kogukondi.

Töö tulemusel kujunes arengukava ülesehitus kolme põhivaldkonna ümber: hiidlased elukeskkond ja majanduskeskkond.

6. Esimene mustand ja avalikustamine

Alusdokumentide analüüsi, spetsialistide töötubade ja vallavalitsuse töögrupi sisendi põhjal koostati arengukava esimene mustand. Esimese mustandi eesmärk oli testida arengukava uut ülesehitust, eesmärke, strateegilisi suundi ja peamisi probleemipüstitusi.

Esimene mustand oli avalikustamisel perioodil 04.05–29.05.2026. Avalikustamisega paralleelselt toimus kaasamine piirkondades ja sihtrühmade kaupa.

Piirkondlikud kohtumised toimusid:

• 14.05 Käinas;
• 18.05 Pühalepas;
• 19.05 Kärdlas;
• 20.05 Emmastes;
• 25.05 Kõrgessaares.

Lisaks toimusid kohtumised kohalikes koolides, Hiiumaa Arenduskeskuses, Hiiumaa ettevõtjate liiduga ja turismiklastriga.

Kaasamise eesmärk oli koguda sisendit arengukava ülesehituse, arenguvajaduste, tegevuskava, eelarvestrateegia ja mõõdikute täpsustamiseks.

7. Ettepanekute analüüs

Avalikustamise ja kaasamise käigus laekunud ettepanekud koondati ning analüüsiti ühtse loogika alusel. Iga ettepaneku puhul hinnati, millist probleemi või vajadust see esile toob ning kuhu see arengukava süsteemis sobib.

Ettepanekute tabelis eristati algne ettepanek, soovituslik käsitlus, kommentaar arvestamise kohta, sobiv koht arengukavas ja vajadusel täpsustav küsimus töögrupile. See lõi selge aluse ettepanekute läbipaistvaks käsitlemiseks. Tabel on lisatud avalikustamise dokumentidele.

8. Kasutatud meetodid

Arengukava koostamisel kasutati mitut üksteist täiendavat meetodit.

Probleemikaardistus aitas koondada peamised kitsaskohad ning eristada üksikuid tähelepanekuid laiematest arenguvajadustest.

Mõttekaardistamine aitas rühmitada eri allikatest pärinevat sisendit ning leida korduvaid teemasid. Seosepõhine analüüs aitas mõista, kuidas inimeste heaolu, elukeskkond ja majanduskeskkond üksteist mõjutavad.

Backcasting lähtus soovitud tulevikuseisundist ja aitas määrata, milliseid eeldusi tuleb luua juba praegu, et Hiiumaa oleks 2040+ vaates elujõuline ja toimepidev.

Future cones ehk tulevikukoonuste meetod aitas käsitleda tõenäolisi, võimalikke, soovitavaid ja välditavaid arenguid.

Sihtrühmapõhine väärtuspakkumise analüüs aitas sõnastada, mida Hiiumaa peab pakkuma noortele, peredele, eakatele, spetsialistidele, ettevõtjatele, kogukondadele ja osaajalistele elanikele.

Mõõdikute analüüs tugines avalikele ja regulaarselt uuendatavatele andmeallikatele, sh minuomavalitsus.ee näitajatele ja Statistikaameti rahvastikuandmetele.

9. Strateegiate kujunemine

Kogutud sisendi ja analüüsi põhjal kujunes arengukava strateegiline raamistik.

Hiiumaa arengut käsitleti kolme põhivaldkonna kaudu:

• Hiidlased – inimesed, elukaar, haridus, teenused, heaolu, kultuur, sport ja kogukond;
• Elukeskkond – ruum, taristu, ühendused, looduskeskkond, ligipääsetavus, kliima ja toimepidevus;
• Majanduskeskkond – ettevõtlus, tööjõud, investeerimisvalmidus, turism, kohaliku ressursi väärindamine ja majanduse vastupidavus.

Nende valdkondade põhjal täpsustati visioon, missioon, strateegilised eesmärgid, strateegilised suunad ja mõõdikud. 

10. Täiendatud versioon ja edasine menetlus

Avalikustamise, kaasamise ja ettepanekute analüüsi põhjal koostati arengukava täiendatud versioon teiseks avalikustamiseks.

Täiendatud versioonis täpsustati:

• arengukava eesmärki ja rolli;
• seost alusdokumentide ja valdkondlike arengukavadega;
• arenguvajaduste kirjeldust;
• visiooni ja missiooni;
• strateegilisi eesmärke ja suundi;
• mõõdikuid;
• tegevuskava struktuuri;
• elluviimise ja seire põhimõtteid.

Teise avalikustamise käigus kogutakse detailsem tagasiside täiendatud arengukavale, tegevuskavale ja mõõdikutele. Seejärel täiendatakse arengukava enne eelnõu esitamist vallavolikogule esimeseks lugemiseks.

11. Kokkuvõte

Hiiumaa valla arengukava 2040+ koostamise metoodika ühendas analüüsi, kaasamise ja strateegilise sünteesi. Protsess algas dokumentide, andmete, rahvastikuprognooside, riiklike strateegiate, rahastusvõimaluste ja hindamiskriteeriumite analüüsist. Sellele järgnes lähteülesande koostamine, arengukava muutmise algatamine, spetsialistide töötoad, esimese mustandi koostamine, avalikustamine ja ettepanekute analüüs.

Kogutud sisendist kujunes arengukava strateegiline raamistik, mis käsitleb Hiiumaad tervikliku arengumudelina. Arengukava aitab teha teadlikke valikuid, siduda tegevused eelarve ja seirega ning luua kokkuleppeid, mis toetavad Hiiumaa pikaajalist elujõudu, toimepidevust ja kvaliteetset elukeskkonda.

Tutvu dokumendiga: Hiiumaa valla arengukava 2040+ | 1.94 MB | pdf

Hiiumaa arengukava ettepanekud | 27.54 KB | xlsx