Korraldatud jäätmevedu

Hiiumaa valla jäätmehoolduse ja -käitluse korraldamise eesmärk on vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnamõju, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond ning edendada ringmajandust. Jäätmehooldust ja selle arendamist Hiiumaal korraldavad Hiiumaa jäätmejaam ja Hiiumaa Vallavalitsus koostöös MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskusega.

Jäätmevedu ja vedajad

Korraldatud jäätmevedu Hiiumaa vallas - selgitav tabel | 1.74 MB | pdf

Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja Hiiumaa vallas on Eesti Keskkonnateenused AS. Jäätmeveo teenustasu sõltub mahuti suurusest ja tühjendamissagedusest. Mahuti suuruse valib jäätmevaldaja vastavalt tekkivate jäätmete hulgale kahe veopäeva vahel. Segaolmejäätmeid tuleb ära vedada vähemalt kord 12 nädala jooksul. Kaks korda aastas on igal kinnistul võimalik tühistada ühe jäätmeliigi graafikujärgne vedu.

Jäätmete kogumist ja vedu teostatakse tööpäevadel kella 7.00-st kuni 22.00-ni, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kella 10.00-st kuni 22.00-ni.

Kui veopäeval ei ole mahutit, kogumiskotti või jäätmeid välja pandud või neile ligipääs tagatud, võib jäätmevedaja rakendada tühisõidu tasu (50% vastava mahuti tühjendustasust). Kui mahutisse on pandud valesid jäätmeid, kuid vedu on siiski võimalik, võib rakendada kahekordset teenustasu. Tasuta üleantavate jäätmete puhul arvestatakse alusena segaolmejäätmete mahuti kahekordne teenustasu.  Ilmastikuoludest
tulenevate halbade teeolude tõttu ära jäänud vedude puhul tühisõidutasu ei esitata. 

Jäätmevaldajal on õigus ja võimalus rakendada graafikujärgse veo tühistamist kuni kahel korral aastas iga jäätmeliigi osas. Ühtegi tasu veo tühistamine kaasa ei too.

Graafikuväline vedu on kallim: segaolmejäätmete lisatühjenduse hind on 1,5-kordne võrreldes graafikujärgse tühjendamise tasuga. See aitab tagada mahuti sobiva suuruse ja regulaarse veograafiku ning hoida kokku veokulusid.

Jäätmevedaja kontrollib visuaalselt, kas kogumismahutis olevad jäätmed vastavad nõutele. Kui segaolmejäätmete kogumismahutis või liigiti kogutavate jäätmete mahutis või kogumiskotis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile (fikseeritakse fotona), kuid kogumismahuti või kogumiskoti äravedu on võimalik, on jäätmevedajal õigus rakendada kahekordset teenustasu.

Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud kaheksa jäätmeliiki: biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ehk toidujäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, segapakend, klaaspakend, paberi- ja kartongijäätmed, suurjäätmed,  segaolmejäätmed ning rõiva- ja tekstiilijäätmed. 

Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine 

Jäätmevaldaja võib taotleda teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Jäätmevaldaja esitab korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks taotluse vallavalitsusele.  

Vallavalitsuse ametnik vaatab taotlused läbi. Ametnikul on õigus taotluse menetlemise raames nõuda aastaringse vabastuse taotlemise korral kinnistu kommunaalteenuste tarbimise andmeid eelneva 12 kuu osas. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumisest otsustab ja vormistab vallavalitsuse ametnik. Erandkorras vabastuse võib anda kuni kolmeks aastaks. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

Vallavalitsuse ametnik tunnistab korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise otsuse kehtetuks, kui: 

  • otsuse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmed; 
  • jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele asjakohase taotluse; 
  •  vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud. 

Lisaks ei pea segaolmejäätmete vedu kinnistult toimuma, kui tekkivad jäätmed viiakse kokkuleppe alusel teisel Hiiumaa valla kinnistul (näiteks põhielukohas) asuvasse prügikasti. Samuti võib kasutada naabritega ühist segaolmejäätmete konteinerit – selleks tuleb esitada ühise jäätmemahuti kasutamise avaldus. 

Korraldatud jäätmeveo vabastuse taotlus.pdf | 85.87 KB | pdf Avaldus ühise jäätmemahuti kasutamiseks.pdf | 98 KB | pdf

Korraldatud jäätmeveoga kogutavad jäätmeliigid

Segaolmejäätmete üleandmine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele, välja arvatud vabastatud kinnistutele ja ühismahutit kasutavatele kinnistutele.

Äravedu toimub: 

  • Tiheasustusalal toimub äravedu graafiku alusel vähemalt kord 4 nädala jooksul või kord 12 nädala jooksul,  juhul kui köögi- ja sööklajäätmete kogumine on korraldatud.

  • Hajaasustuses toimub äravedu graafiku alusel sagedusega kord 4 kuni 12 nädala jooksul.

Igal jäätmevaldajal on õigus kaks korda aastas tühistada segaolmejäätmete graafikujärgne vedu, teavitades sellest jäätmevedajat.

Toidujäätmete üleandmine on korraldatud jäätmeveoga kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele, välja arvatud juhul, kui kõik tekkivad toidujäätmed kompostitakse oma kinnistul ning selle kohta on esitatud kinnitus Hiiumaa Vallavalitsusele.

Kinnituse esitamine:

PS! Avalduse palume saata meiliaadressile [email protected].

Kui toidujäätmeid ei ole võimalik oma kinnistul nõuetekohaselt kompostida, peab kinnistul olema biojäätmete konteiner. Sinna võib jäätmeid panna lahtiselt, paberkotis või täielikult biolagunevas kotis. Konteinerit võib vooderdada paberkoti või biolaguneva kotiga. Eramud, kortermajade omanikud ja ettevõtted saavad soovi korral tasuta 80-liitrise biojäätmete konteineri. Konteineri eelduseks on liigiti jäätmete üleandmise leping AS Eesti Keskkonnateenused-ga.

Veosagedus:

  • Suveperioodil (01.04–31.10): kord 2 või 4 nädala jooksul.

  • Talveperioodil (01.11–31.03): kord 4 nädala jooksul.

  • Korteriühistud alates 10 korterist: suvel on võimalik sagedus kord 7 päeva jooksul (taotluse alusel vallavalitsusele).

Kompostimine on lubatud ainult oma kinnistul, teisel kinnistul üksnes omaniku loal ja tingimusel, et see ei häiri naabreid. Tiheasustusalal tuleb toidujäätmeid kompostida kinnises kompostris, hajaasustuses on lubatud kasutada nii kinnist kompostrit kui ka kompostiauna. Kompost peab toimuma ohutult, vältides kahjureid, lõhna- ja terviseohtusid. Kompostrid ja aunad peavad paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust ja 4 meetri kaugusel hoonetest, välja arvatud juhul, kui naabrid lepivad kokku teisiti. Puurkaevu või puuraugu kaitsealal kompostida ei tohi. Korrastamata, tervisele või keskkonnale ohtliku kompostimiskoha likvideerib kinnistuomanik oma kuludega.


 

Tiheasustusalal saab jäätmevaldaja aia- ja haljastusjäätmeid üle anda kuni 150-liitrises kotis. Vedu toimub kogumisringidena ajavahemikul 1. mai – 30. november, sagedusega kord kuus.

Kui jäätmeid vedajale üle ei anta, tuleb need kompostida oma kinnistul või viia mõnda teise vastuvõtukohta, näiteks jäätmejaama.

Pakendijäätmete üleandmine jäätmevedajale on vabatahtlik. Segapakendit saab anda üle kas jäätmemahutis või pakendikotis.

  • Eramajad ja ettevõtted: veosagedus vahemikus kord 4–12 nädala jooksul. Pakendikotid annab jäätmevedaja tasuta vastavalt jäätmete tekke mahule.

  • Kortermajad:

    • alates 5 korteriga elamutes tiheasustusalal – vedu vähemalt kord 2 nädala jooksul;

    • väiksemates korterelamutes ja hajaasustuses – vedu vähemalt kord 4 nädala jooksul.

    • Harvema tühjendamissageduse kasutamisel piiranguid ei ole.

Kui pakendijäätmeid ei anta üle jäätmevedajale, tuleb need viia avalikesse pakendikogumismahutitesse või jäätmejaama.

Klaaspakendi üleandmine tekkekohalt on võimalik kortermajadel ja ettevõtetel.

  • Tiheasustusalal asuvad korterelamud: vedu vähemalt kord 4 nädala jooksul.

  • Hajaasustusalal asuvad korterelamud: vedu vähemalt kord 6 nädala jooksul.

  • Harvema tühjendamissageduse kasutamisel piiranguid ei ole.

Kui klaaspakendit jäätmevedajale üle ei anta, tuleb see viia jäätmejaama või paigutada avalikesse kogumismahutitesse.

Paberi- ja kartongijäätmeid saavad jäätmevedajale üle anda kortermajad ja ettevõtted/asutused, kasutades kogumismahutit või kogumiskotti.

  • Alates 5 korteriga elamud: vedu vähemalt kord 2 nädala jooksul.

  • Väiksemad korterelamud: vedu vähemalt kord 4 nädala jooksul.

  • Harvema tühjendamissageduse kasutamisel piiranguid ei ole.

Kui paberi- ja kartongijäätmeid ei anta üle jäätmevedajale, tuleb need viia jäätmejaama või paigutada avalikesse kogumismahutitesse.

Suurjäätmete vedu toimub eelregistreerimise alusel kogumisringidel 4 korda aastas (kord kvartalis). Jäätmed antakse üle lahtiselt.

Eelregistreerimisel peab klient andma jäätmevedajale ülevaate äraveetavatest jäätmetest (ligikaudne kogus jms). Kui veopäev on selgunud, teavitab AS Eesti Keskkonnateenused sellest klienti. Veopäevaks tuleb suurjäätmed paigutada kinnistul nähtavasse ja ligipääsetavasse kohta. Autojuht hindab jäätmete mahu kohapeal.

Teenuse hind: 30,20 €/m³

Kogumisringide tellimuste tähtajad 2025. aastal:

  • 14. märts

  • 13. juuni
  • 19. september
  • 12. detsember

Kui suurjäätmeid ei anta üle jäätmevedajale, tuleb need viia jäätmejaama või muusse vastuvõtukohta.

Rõiva- ja tekstiilijäätmeid kogutakse eelregistreerimise alusel kogumisringidel 4 korda aastas (kord kvartalis). Jäätmed tuleb anda üle pakendatult – nööriga seotud, kastis või kotis.

Teenuse hind: 40,50 €/m³

Kogumisringide tellimuste tähtajad 2025. aastal:

  • 14. märts

  • 13. juuni
  • 19. september
  • 12. detsember

Lisaks korraldatud jäätmeveo kogumisringidele käib Uuskasutuskeskuse kaubik kogumas kasutuskõlblikke riideid, mänguasju, raamatuid jm esemeid kolm korda aastas tasuta. Täpsematest aegadest ja kogumiskohtadest teavitatakse vahetult enne kogumisringi.

Kui jäätmeid ei anta üle vedajale, tuleb need viia jäätmejaama või anda üle korduskasutusse.

Kontakt ja lisainfo:

Kadri Pihlamägi

Jäätmespetsialist

Tartu Ülikool, keskkonnatehnoloogia (heitmete tehnoloogia) (kõrgharidus)

Viimati uuendatud 14.07.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?