7. juunil 1919 allutati Hiiumaa jaoskond Lääne maakonna Kaitseliidule ning pärast üldmobilisatsiooni oli nimekirjas üle 1800 mehe. Tegusamatest moodustati kolm maakaitsepataljoni (435 meest), vanemad mehed määrati vahiteenistusse ja sisekaitse ülesannetesse. Pärast Tartu rahu sõlmimist lõpetati Kaitseliidu tegevus, kuna sisekaitse võttis üle politsei. Hiiumaa malevkond loodi 1925. aastal Lääne maleva koosseisus pärast enamlaste riigipöördekatset.
Minevik on oluline, tulevik olulisemgi veel
Eesti ja Hiiumaa vabaduse eest võidelnute, soomepoiste, küüditatute ning represseeritute mälestamine ja riiklike tähtpäevade ning Maakaitsepäeva tähistamine on Kaitseliidu olulised traditsioonid. Viimastel aastatel on aga fookus üha enam suunatud sõjalisele väljaõppele ja sõja ärahoidmisele heidutuse kaudu – eesmärgiga olla valmis halvimaks, lootes parimat. Kaitsevägi on seadnud sihiks täieliku lahinguvalmiduse saavutamise 2028. aastaks.
Julgeolekuolukord on pingestunud: sagenenud on hübriidrünnakud Läänemerel, küberrünnakud ja sõjalised provokatsioonid. Kuigi sõjategevus pole Ukraina piiridest välja laienenud ega toonud Venemaale strateegilist edu, on märgatavalt kasvanud Vene armee koosseis ja võimekus ning sagenenud on imperialistlikud ähvardused meie regioonis.
Seetõttu on muutunud ka Kaitseliidu malevkondade ülesanded – paraadide asemel keskendutakse väljaõppele, et paremini täita sõjaaja ülesandeid. Senise 48-tunnise aastapanuse asemel on kasutusel 9-päevane väljaõppetsükkel, loodud on uusi struktuuriüksusi ja tegevusplaane halvimaks stsenaariumiks. Vabatahtlikku põhistruktuuri on tugevdatud Kaitseväe reserviga ning lisaks maakaitsekompaniile on moodustatud reservrühmi, siht- ja juhtimisüksusi.
Kaitseliidu roll Lääne-Eesti saarte kaitses
1. juunil 2023 liitus seni Lääne maleva koosseisu kuulunud Hiiumaa malevkond Saaremaa malevaga. Peagi jõustub tõenäoliselt Kaitseliidu seaduse muudatus, millega nimetatakse Saaremaa malev ümber Saarte malevaks. Ühinemise ajendiks oli Lääne-Eesti saarte ühine sõjalis-operatsiooniline tegevusruum ning vajadus tihedamaks väljaõppe- ja operatiivkoostööks, sest Hiiumaal ja Saaremaal on sõja korral sarnane strateegiline roll NATO liikumisvabaduse ja Eesti territoriaalse terviklikkuse tagamisel. Samas jätkab see ajaloolist traditsiooni, kuna ka Kaitseliidu algusaegadel loodi saartel ühine üksus.
Kaitseliit jaguneb nelja maakaitseringkonda; Lääne ringkonda kuuluvad Lääne, Pärnu ja Saaremaa (tulevikus Saarte) malevad, staabiga Pärnus. Saaremaa maleva koosseisu kuuluvad Kuressaare-, Mere-, Pöide- ja Hiiumaa malevkond ning maleva staap asub Kuressaares. 2026. aasta alguses on Hiiumaa malevkonnal umbes 250 vabatahtlikku liiget, kelle seas on nii noori alates 16. eluaastast kui ka üle 70-aastaseid härrasid ning naisi. Liikmed kuuluvad maakaitsekompaniisse, uutesse lahinguüksustesse, toetusvõrgustikesse või on toetajaliikmed. Lisaks tegutsevad Naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonid.
Märgilise tähtsusega 100. juubeliaasta
Möödunud aastal kui tähistasime oma malevkonna 100. juubelit, toimus üsna mitu märgilist arengut. Meie liikmeskond täienes aasta jooksul ca 10% võrra. Hiiumaal toimus uutele liikmetele sõdurioskuste baaskursus ehk SOK ning uute liitujate hulgas oli tavapärasest rohkem naisi. Tegevust alustas malevkonna drooniüksus, mis on oluline täiendus sõjalise võimekuse seisukohalt. Meie droonioperaatorid osalesid mitmel erineval õppusel üle Eesti.
Malevkond sai annetuseks kiirabiauto ning meditsiinivarustust, mis täiendab oluliselt meie esmaabi- ja haavatute evakuatsiooni võimekust. Samuti saime annetustena väärtuslikku side- ja droonivarustust, et tagada uute võimekuste väljaõpe. Lääne maakaitseringkonna suurõppusel Orkaan olid Hiiumaal esmakordselt väljas korraga maakaitsekompanii, malevkonna staabi ning maakaitse reservrühma võitlejad ja instruktoritena lisaks omadele ka liitlasvägede võitlejad.
Arenesid kahepoolsed suhted erinevate liitlasüksustega Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Hilissügisel toimus Hiiumaal Eesti ja Soome merevägede ühisõppus. Viimaste aastate Eesti Diviisi staabiõppuste Decisive Lancer ning erinevate maakaitseringkonna planeerimisõppuste töö tulemina on paika saanud Hiiumaa kaitseplaan. Tihenes koostöö kohaliku omavalitsuse, Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga kriisiõppuste raamistikus. Avasime mälestuskivi Hiiumaa malevkonna taasasutajale Ülo Tuisule Käina kalmistul.
Need on kõik muljetavaldavad arengud, eriti arvestades asjaolu, et nende keskmes on tavakodanikest Kaitseliidu vabatahtlikud, inimesed meie oma kogukonnast kes panustavad oma aega ja muid vahendeid töö ja pereelu kõrvalt Hiiumaa turvalisuse tagamiseks.
Kuhu edasi?
Lisaks jalaväeüksuste aastaringsele väljaõppele arendame malevkonnas droonivõime kõrval mitmeid tulevikusõjas olulisi võimekusi: mehitamata süsteemide tugi ja nende vastane võitlus, elektrooniline võitlus, sideluure, infooperatsioonid, sidesüsteemide tugi, meditsiiniteenistus, logistikavõrgustik jm. See kõik nõuab nii inimesi kui vahendeid ning toimiva ja sidusa kaitse eelduseks on eelkõige kohaliku kogukonna panus.
Kaitseliidus leidub sobivaid ülesandeid kõigile huvilistele – ka neile, kes ei tegutse relvaga eesliinil. Ukraina sõja kogemus on andnud olulisi tõuke nende võimekuste arendamiseks ning Kaitseliidus toimub erinevates valdkondades tihe koostöö Ukraina suunal.
Hiiumaa kaitse algab ennekõike hiidlastest. Koostöös, ühise tegutsemise, hea ettevalmistuse ja laiapõhjalise kaitsega loome eeldused tulevikusõjas hakkama saamiseks või eelistatult selle ära hoidmiseks. Nüüd on aeg tegutseda!
Niels Rattiste
Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna pealik
Viimati uuendatud 31.03.2026